Timahavvanõ «Võro-Seto tähtraamat» om järekõrran joba 32. Tähtraamat om raamatkallõndri, kost saa päält kallõndri kaemisõ lukõ ka pikembit jutukõisi.
Nii nigu inemisele tulõ vaihõpääl pääle keskiäkriis ja tä nakkas elon vahtsit põnõvuisi otsma, om ka tähtraamat saanu vahtsõ toimõndaja, kiä om raamatulõ vahtsõt vunki mano andnu. Toimõndaja Pandi Annika om käändnü sisu tõistpiten, pandnu kallõndri taadõ- ja jutu ettepoolõ, om sõnna andnu nuurilõ vai noorõ hingega inemiisile, kunstnigus võtnu kah noorõ Reimanni Hildegardi. Mõni asi püsüs tähtraamatun nigu ilmasammas: võro ja seto rahvakallõndri pühä, päävä nõsõmisõ ja allaminegi ao, päävä- ja kuuvar’otusõ – nuu om vällä rehkendänü Kasagu Enn. Kukki timahavva oll’ Eesti vaihõpääl peris lukku pantu ja tundu, et midägi ei sünnüki, om tähtraamatuhe kokko kor’at iks umbõ hulga võrokeelitsit ja -meelitsit sündümiisi, ilmunuid välläandit ja muud.