Suvine sonimüts

Võrokõnõ ütles sändse päälkatte kotsilõ sogõ, a seod mütsu  tundas ka nimega lodu, lotu vai lätu, vanõmb nimi om olnu kepka. Vahtsõliina kandin ja Setomaal nimmati vanast seod huraskis, Kanepi puult om teedä nimi vurask.

Nokamütse ja sogõde kandmise muud jõudsõ Eestimaalõ XIX aastagasaa lõpun. Inglüsmaal ja Säksamaal olli sändse pääkatte tarvitusel. XX aastagasaa algusõpoolõ oll Eesti liinarahva hulgan seo päävari jo küländ umas võet. Üten pääkattega tull ka timä nimetus, mis eesti keelen kõlasi „soni“. Lõunõ-Eestihe jõudsõ nokaga mütse muud rohkõmb Vinnemaa puult ja Võromaal pruugit nimetuse om rahvas suuperi säädnü mütsü vinnekeeliste nimmi perrä .

„Soni“ sõna peritolu om uurnu  Sedriku Meeli Eesti Keele Instituudist, timä artikli om ilmunu aokirän Keel ja kirjandus 2021 nummõr 7.