Puidust naturaalse värvitooni ja läbipaistva lakikattega teritatud HB südamikuga harilik pliiats, mis on kirjatud Vana-Võromaa sümboolikaga.
Hariliku pliiatsi otsas on kustutuskumm.
Mõõtmed: pikkus 19 cm, läbimõõt 0,7 cm
Vana-Võromaa sümboolika põhielemendiks on rombiline kiri: kaks omavahel seotud rombi, millede sees on kaheksaharulised tärnid (katsaharolise kirä). Sümbolis on edasi antud kultuuriruumi moodustavad Vana-Võromaa kaheksa kihelkonda, see haakub ka Vana-Võromaa lipu kaheksakannaga. Rombide ühendav, viljakust ja edenemist kaitsev jõud hoiab Vana-Võromaa kõigi kihelkondade kultuuripärandit. Uma (eesti keeles ‘oma’) on võrokeste kogukonda liitev ja identiteeti hoidev märgiline sõna.
Vaata ka sama kujundusega pastakat.
Pleiätś, plövvätś vai plüvvätś um võro keelde lainat sõna. Sõnnõ peritolu seletämise raamat ütles, et sõna „pliiats“ läte om säksä keelen Bleierz ‘pliimaak’ ( Blei ‘plii’ + Erz ‘maak’). Sõna perines ammudsõst aost, ku kirotamises pruugiti tsiatinast (plii) pulka. Hüdsesüämegä pleiäts kand samma nimme edesi.
Pleiatsi jõudsõva Eestimaalõ päämiselt Säksämaalt, a teedä om, et inne tõist ilmasõta oll Perno liinan Eesti uma pleatsivabrik „Vallira“. (Läte: Pliiatsimuuseumi kodoleht).