Teppo tüüpi lõõts
Teppo lõõts on Võromaalt pärit rahvapill, mille mäng ja mängijad on Võromaa rahvapidudel ja perepidudel väga oodatud.
Pill on nime saanud oma meistri, Vana-Võromaa Põlva kihelkonna Loosu küla mehe August Teppo järgi. Teppo lõõtsasid hinnatakse pilli erilise tämbri, kauni väljanägemise ja pika vastupidavuse poolest. Meister tegi oma elu jooksul paarsada pilli, millest tänaseni on alles umbes 30. Tema lõõtspillide eeskujul tehakse Vana-Võromaal pille tänapäevalgi. Kõige tuntum pillimeister on HeinoTartes.
Lõõtspill valmistatakse käsitööna. Pilli tegemine võtab aega mitu kuud või isegi pool aastat, sest kõik pilliosad nõuavad peent ning täpset tööd. Iga pill on unikaalne nii oma hääle kui välimuse poolest. Lõõtsale annab kauni välimuse vasest või valgevasest ornamentika, mille iga meister teeb omamoodi.
Härmoon, korts, lõõtsapill, jõrga – kuis kongi Võromaa nukan seod pilli kutsutas – om pill, mille mäng opitas selges kullõmise perrä. Kinkal pillimängu pääle andi om, tuu saa kaemise ja kullõmise päält perrä mängen pilli selges. Lõõtsa sisen om sääne mäng, et ütesama klahvi alt tulõ kattõmuudu hellü – lõõtsa valla tõmmaten üts, a kokkolitsõn tõnõ. Üttesama pillilugu või mängi mitund muudu ja egäl pillimehel omgi uma mängmise muud. Mõni lõõtsamiis võtt oppen tõse pillimehe päält ka mängustiili üle, a harjotamise käigin või vällä tulla ka peris ummamuudu mäng. Teppo lõõtsal om sääne kõla, et tuu pand vere kiimä ja jala kopsma – tuuperäst vast rahvalõ võromaa lõõtsapill miildüski. Tulõ lõõtsamängu kullõma Võro Folkloorifestivalile vai Põlva Harmoonika festivalile. Teppo lõõtsast saat kõge inämb teedä Teppo lõõtsatalo muuseumin lootsatalu.ee , mis om pillimeistre kodotalon Loosu külän.
Kae Teppo lõõtsa ja pillimeistre kotsile teedüst manu Eesti vaimse kultuuripärandi nimistüst: http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu
Seotud tooted
