Peene ristikirjaga sokid

Võromaal om rõivil nime tõistmuudu ku mujjal Eestin, nii om ka „soki“ nimes tan hoobis sukk. Lühkü seerega sukka kutsuti vanõmbal aol tallakõnõ vai tallukõnõ. Suka koeti vanast tan kandin inämbüste üte langaga – sõs läts suka kudamine ruttu ja sukkõ iks kulusi kah. Katõ langaga koetu sukk om muidoki kimmämb – pedä pikembalt vasta. Tan sukkõl omma põhivärvi must, hahk ja valgõ. Neo omma värvi, midä innembi saadi eri värvi villa segi kraasen ja sääneste värvega koeti ka mustreid. Musta lamba vill oll vanaste küländ haruldane, selle et musti lambit Võromaa talude lambakarjun väegä veidü oll. Sükävmust lang oll piä sama kallis ku verrev ja näid mõlembit pruugi õnnõ jaoperäst. Verevägä tetti veerekirju, musta koeti kirjule sisse. Päämises värvis oll lambavalgõ ja tuu võisõ olla uma toone poolõst väegä mitmasugumanõ puhasvalgõst kooni vahakasvalgõni.