Eve Gross

Olen kunstilembene filoloog. Käsitööd olen ma armastanud lapsest peale. Meie peres olid kõik käsitöö oskajad, nii ema, isa kui ka vanaema. Vanaema juures õppisin ma kuduma, mis sest, et algul töö kuidagi kasvada ei tahtnud, sest ma tõstsin ainult silmuseid ühelt vardalt teisele! Tõsisemalt puutusin käsitööga kokku kooli ajal, siis hakkasin õmblema ja juba lõnga üle varda viskama!

Kudumine oli kaua aega minu suur kirg, mulle meeldis kududa pitslinikuid, hästi suuri. Kõige suurema läbimõõt oli kaks ja pool meetrit! Suuremat enam teha ei saanud, poleks kusagil venitada olnud.

Tegelesin vahelduva eduga ka floristikaga, mille lõpetasin Tartu rahvaülikoolis.

Viimased aastad, nii umbes kaheksa, tegelen ma hoopis paberikunstiga. Paberimaailm on mind täiesti haaranud ja see on ala, millega mulle meeldib tegeleda. Valmistan nii kaarte, karpe kui ka albumeid erinevates tehnikates ja erinevateks tähtpäevadeks. Minu tööd on vintage stiilis rikkalike kaunistustega. Väga põnev on mixed media oma pastade ja värvidega. Teen peidetud belgia pistes, jaapani köites või scrapstiilis albumeid ning ehtelaekaid, foto-ja teekarpe, salvrätikarpe. Meeldib käia koolitustel ja oma oskusi pidevalt täiendada.

Uuem suund loomingus on rahvuslik stiil. Kasutan kaheksakanna elementi nii albumitel kui ka karpidel. Koostöö on selles valdkonnas Laserdisainiga.

Minu töödega saab tutvuda blogis Liblika Lend: evhobid.blogspot.com

Liblikas on läbiv element minu loomingus. Miks just liblikas, siis sellele on ka väga lihtne seletus. Kuulun indiaani horoskoobi järgi liblikate hõimu.

Ma olõ ilumeelega keeleinemine, kinkalõ miildüs käsitüü. Jo latsõst pääle olli ma käsitüü sisen – nii imä-esä ku vanaimä mõistsõva käsitüüd tetä. Vanaimä kõrvalt sai kudamist opitus, kuigi esiotsa es taha tüü edenedä, selle et ma nõsti silmi õnnõ üte varda päält tõse pääle… Kooliaigu sai tõsitsembalt opitus, sai selges umblõmine ja kudaden visasi iks langa üle varda!

Kudamine ollgi pikkä aigu tüü, miä mullõ miildü. Tei häste suuri pitsikirja linikit, kõgõ suurõmbal oll läbimõõdus kats-puul miitret. Suurõmbat es anna tetä, olõ-es kohegi tuud trammi tõmmada.

Olõ tegelnü ka lillisäädmisega, tuud ope Tarto rahvaülikoolin.

Viimätse katsõssa aastakka tii ma hoobis paprõtüüd. Paprõkunst omgi minno ala niildnü, seoga ma muudku tegelegi. Tii nii kaarte, karbikõisi, albumme mitmemooduliselt ja eri tähtpäivis. Mu tüü omma päämiselt vintage-juunt, rikka ilostuisi poolõst. Mullõ miildüs ka rahvusligun stiilin karpe-albume tetä, pruugi säälman katsakanna-kirja. Kuuntüüd tii firmaga Laserdisain.

Mu tegemiisi saa kaija jutulehest: Liblika Lend: evhobid.blogspot.com

Lipkit vai tsibiläsi näge mu luudu pääl sakõstõ – lipka omma mu hengemaailman ja indiaanirahva uskmiste perrä ma olõgi tsibiläisi hõimust peri.