Meeste sõrmus

Säänest muudu sõrmussid kandsõva mehe muistidsel aol, sõrmussõ olli sõs kas ravvast vai pronksist. Tuudaigu olli ehteasju kandmise man arvada hoobis tõse kombõ ja tõespidamise ku nüüdidsel aol. Ehtide ja sääl pääl olõvide märkega näüdäti, kiä sa sääne olõt, mis rahva vai hõimu mant, ku tähtsä nõna oldas. Kimmähe olli ehtil ja näide kirjul väelidse tähendüse. Prõllatsel aol lätt miihil sõrmusse kandmise kombin tuu vana tava iks kuigivõrd edesi – lastas tetä ja kandas sändsit sõrmussit, miä näütäse kimmähe seltskunda vai sõpruskunda kuulumist. Ja usutas ka sõrmussel väke olõvat.