Maavalla sirvikalendrisse on valitud tähtpäevad, mille maausuline tähendus ja/või kombestik on teada. Laenunimede asemel on eelistatud pühade ja kuude maakeelseid nimetusi.
Maavalla kalendri igal lehel on üks kuu. Päevaruunid asuvad kalendrilehel põikjoonte vahel, Päevaruunide kohal asuvad tähtpäevamärgid, all asuvad märgid tähistavad kuu muutumist. Kuul on kalendris pärimuse järgi kuus faasi: noorekuu kõva ja pehme aeg, täiskuu kõva aeg, vanakuu pehme ja kõva aeg, kuuloomise pehme aeg. Lisaks nende nimetatud aegade algusele on kalendris märgitud ka täiskuu ja kuu loomine.
Ajaarvamise alguseks on võetud nn Billingeni läbimurre, mille toimumisaeg on setete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. 10237 aastat tagasi murdis jääajajärgne paisjärv endale väljapääsu ilmamerre praeguse Mälari järvistu kohalt Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast, kliima soojenes, hakkasid arenema sood ja metsad. Sündmust võib nimetada ka maa sünniks. Maavald on Eesti põlisrahva, maarahva, ajalooline asuala.
Sirvikalender (sirvilauad, ruunikalender) on teadaolevalt meie vanim oma ajaarvamisvahend. Tosina jagu muistseid puusse lõigatud sirvilaudu on tänini püsinud alles muuseumides.
Täpselt niisugust ruunikalendrit nagu Maavalla kalender pole üheski muuseumis. Iga puukalender on erinev. Kuid kõik selle kalendri märgid on kombineeritud või tuletatud puukalendrite märkidest.
Kalender on trükitud kartongile ning nurgad on ümardatud, et oleks mugavam kasutada. Kokku on seotud kanepinööriga.
Mõõdud: kõrgus 5 cm, laius 21 cm.
Loe lähemalt Maavallast ja sirvidest: https://www.maavald.ee/
Sirvilavva om sääne kallõndri, kost saa kaija nii maarahva tähtpäivi ku ka kuu saise, pehmet ja kalõt aigu. Tähtpäivi kotsilõ om kirän lühkü seletüse.
Kallõndri märke lugõmise seletüs om edelehe tõsõ külle pääl olõman. Omma ka seletüse pehme ja kalõ ao kotsilõ.