2024. aasta seinakalender võrokeste kultuuririkkusest on võru- ja eestikeelne. Kalendris on valik pilte oskustest ja tavadest, mida võrokesed on tarviliku teadmisena alles hoidnud ja põlvest põlve edasi andnud.
Igal kuul on pildi ja lühikese pärimustekstiga esitletud üht võrokeste kultuuririkkust, mille kohta on pikemalt lugeda-vaadata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel: https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/)
Kalendris on pilte üheteistkümnelt autorilt: Einike Aedmaa, Dimitra Giannakaina, Külli Eichenbaum, Toomas Kalve, Arp Karm, Janne Koppel, Peeter Laurits, Martin Mark, Anneli Palo, Ülle Urbas ja Vanaajamaja MTÜ. Fotod on üles võetud perioodil 2012-2023.
Seinakalender on ühe kuu vaatega, igal kuul erinev pilt. Köidetud metallist spiraaliga. Kalendri suurus avatuna (pilt ja kuu) kõrgus 42 cm, laius 30 cm.
Kalendris on kuude ja nädalapäevade nimetused nii võru- kui eesti keeles, kirjas on riigipühad, pööripäevad, kuufaaside muutumised, võrokestele olulised rahvakalendri tähtpäevad. Kalendri igal kuul on kirjas üks rahvasuust pärit võrukeelne ütlus.
Kalender on koostatud Võru Instituudis, kujundanud on kunstnik Epp Margna.
Vaata veel 2024. aasta kalendreid: https://umapuut.ee/kategooria/meened/kalendrid/
Saad ka tellida UNO või TRIO kalendrit oma valitud pildiga: https://umapuut.ee/toode/seinakalendrite-tellimine/
Võro- ja eestikiilsen kallõndrin om valik pilte kombist ni tiidmiisist, midä võrokõsõ omma hoitnu ja põlvõst põlvõ edesi andnu. Egä kuu näütäs pildi ja lühkü perimüsjutuga ütte võrokõisi alaõhoiet mõistmist, mille kotsilõ saat pikembält lukõ ni kaija Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekiräst Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodolehe pääl: https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/)
Vana-Võromaa katõsa kihlkunda omma põlidsõ õdagumeresoomõ rahva – võrokõisi kodo. Võrokõsõ tiidvä, kuiviisi luudusõga ütenkuun ellä, ja mõistva edevanõmbilt saaduid tarkuisi hoita. Mi maa ja timä rikkusõ avitasõ rahval alalõ jäiä. Umma maad ja inemiisi tulõ hoita.
Kallõndri om kokko pant Võro Instituudin, pildi ja jutu säädse sündsähe ütte Margna Epp.