Virve Niilisk

Sündisin Läänemaal Martnas köstri pere kaheteistkümnenda lapsena. Pärast Martna algkooli, Vändra keskkooli ja endise  EPA agronoomiateaduskonna lõpetamist asusin tööle Valgamaale Karula sovhoosi, kus töötasin erinevatel töökohtadel. Kui ma 2004. a. töötuks jäin, õppisin erinevatel kursustel pärimuskultuuri, käsitöötoodete arendust ja müüki, valmistama rahvariideid ja õlest esemeid.

Kolmel suvel olen osa võtnud Tõstamaa rahvarõiva laagritest, seal õppisin selgeks ja valmistasin Jüri pottmütsi, meeste võrkvöö, kõlavöö, helmekeed. Lisaks sain kuhjaga teadmisi ja kogemusi rahvariiete valmistamiseks.

Minu käsitööd on olnud näha Valgamaa muuseumis koos Karula Naisseltsi väljapanekutega neljal korral. Mul on 6 vanemat õde ja 2015 aasta oktoobris korraldasin Valgamaa muuseumis käsitöö näituse seitsme õe käsitöödest. Seda näitust sai näha ka Lüllemäe kultuurimajas ja Obinitsa muuseumis.

Olen käinud näitusmüükidel ja messidel Rootsis, Saksamaal, mitmeid kordi Tallinnas mardilaadal, varem ka suviti Karula Rahvuspargi keskuses. Olen läbi viinud õppepäevi kirivööde, lapivööde, tanude, õlest esemete, rahvuslike paelte valmistamiseks ja kangastelgedel kudumiseks. ERM- i ja Käsitöö keskseltsi korraldatud konkurssidele olen rahvuslikus stiilis töid esitanud.

2008.a. konkursil eesti-oma-kuub sai minu töö ära märgitud ja

2009.a. sain maavanemalt Käsitöömeistri – pärandikandja märgi ja tiitli.

Karula kihelkonna rahvariideid olen käinud tutvustamas Valga põhikoolis, Lüllemäe põhikoolis, Lüllemäe rahvaõpistus, Karula külade päeval, Lüllemäel kihelkondade päeval, Karula Rahvuspargi keskuses, Läänemaal Rõude Külaseltsis ja mujalgi.

16 aastat on olnud koostöö Virumaa Käsitöö Salongiga, kuhu olen kudunud üle 80 erineva triibuseeliku kanga. 2020. a. lõpuks oli kootud 101 erinevat triipu rahvariide seelikuriiet 52 Eesti kihelkonnast, kokku ligi 2000 m. Sellest valmistatud riideid kannavad üle Eesti nii lapsed kui täiskasvanud, kes tantsivad, laulavad või on muidu rahvarõivahuvilised. Enda valmistatud rahvarõivakomplektide üle pole arvestust pidanud, neid on kindlasti üle saja.

Virve Niilisk, Soka talus

e-post:

Kontakttelefon: 372 528 6415

Vaata ka VIDEOT meistri tegemistest:

Peri olõ ma Martnast Läänemaalt. Olõ sündünü katõtõiskümnendas latsõs köstre perre. Pääle mitmide koole lõpõtamist naksi tüüle Karula sovhoosin, kon sai mitmasugust tüüd tettüs. Ku 2004. aastagal tüü äkki otsa sai, oppe ma kursuisil perimüskultuuri, käsitüü tegemist ja müümist. Opsõ selges rahvarõivide tegemise ja mõista ka olgist asju tetä.

Tõstamaa rahvarõivalaagritest olõ ossa võtnu kolmõl suvõl. Sääl opse selges mitma tüü – tei Jüri khlk pottmütsi, miihi võrkvüü, kõlavüü, helmekeesid. Ja sai viil hulka tiidmisi ni nippe rahvarõivide tegemises.

 

Mu tettü käsitüüd om nätä olnu neli kõrda Valga muusõumin välläpanõkin üten Karula Naisiseldsiga. 2015. aastaga sügüse kõrraldi muusõumin säitsme sõsara käsitüü näütüse, kon olli nätä mu ja mu kuvvõ sõsara tettü asja. Seo näütüs käve ka Lüllemäe kultuurimajan ja Obinitsa muusõumin.

Näütüs-müükel ja suurlaatul olõ käünü Roodsimaal, Säksämaal, mitu kõrda Talna mardilaadal, varramba ka suvõl Karula Rahvuspargi keskusen. Olõ tennü oppuisi kiri- ja lapiliisi vüüde kudamises, kangakudamises, opanu tanude ja pailu tegemist, olgist asju meisterdamist. ERM-i ja Käsitüü keskseldsi kõrraldet konkurssele olõ esitänü rahvusligun stiilin tettü asju. 2008. a konkursil eesti-oma-kuub sai mu tüü är märgitüs ja 2009. aastagal andsõ maavanõmb mullõ käsitüümeistre-perändihoitja avvunime ja märgi.

Karula kihlkunna rahvarõivit olõ ma käünü näütäman Lüllemäe põhikoolin, Lüllemäe rahvaõpistun, Karula küläde pääväl, Lüllemäel kihlkunna pääväl, Karula Rahvuspargi keskusen, Valga põhikoolin, a ka Läänemaal Rõude Külaseltsin ja mujjalgi kavvõmbal.

Olõ 16 aastakka tennü kuuntüüd Virumaa Käsitöö Salongiga, kudanu sinnä üle 80 erinevä juunligase undrukurõiva. Üldse olõ ma 2020. aastaga lõpus kokko kudanu ligi 2000 miitret juunligast undrukurõivast, 101 erinevät kirja viiekümne katõst Eesti kihlkunnast. Mu koet rõivast tettü undruku omma sälän nii latsil ku suuril, kiä tandsva, laulva vai om muido rahvarõivist huvitet. Esi tett rõivakomplekte üle olõ-i rehkendüst pidänü, a noid om kimmähe üle saa.