Ostukorv

0 item 0,00 €

My Cart -

0 item
Categories menu

Põlvikud

  1. 15,00 €
    Sukal om hahk põhi, mille sisse om koetu valgõga peenükene ristikiri. Seere pääl om vereväga maratsäügä-kiri. Hambamiis ütles, et seo suka pääl om seeremarakiri. Verrev kiri rõivaste veeri pääl om Võromaal vana tava – verrev hoit kurja rõivakandjast kavvõmbal, näütes ei mõo kahitsamine vai kaehtamine. Katõ langaga koetu sukk om lämmämb ja pedä ka pikembalt vasta.

    Saadavus: Laos

  2. 15,00 €
    Seod pikä seerega villast sukka om kirät haha, valgõ ja verrevä langaga. Vanõmbal aol, ku poodivärve viil es olõ võtta, saadi eri värme ja toone luudusest peri kasvõst. Ku hahka langa sai musta ja valge lamba villa segi kraasen, sõs verevä jaos tull valgõt langa värvi madarajuuri keedusse sisen. Suka seere sisse koetu katsaharoline kiri om väeline märk, mis and inemisele manu elojõudu, ristimärk hoit är halva.

    Saadavus: Laos

  3. 15,00 €
    Seod pikä seerega villast sukka om kirät haha, valgõ ja verrevä langaga. Vanõmbal aol, ku poodivärve viil es olõ võtta, saadi eri värme ja toone luudusest peri kasvõst. Ku hahka langa sai musta ja valge lamba villa segi kraasen, sõs verevä jaos tull valgõt langa värvi madarajuuri keedusse sisen. Suka seere sisse koetu katsaharoline kiri om väeline märk, mis and inemisele manu elojõudu, ristimärk hoit är halva.

    Saadavus: Laos

  4. 15,00 €
    Kirju om iks võetu luudusõst: näütes väeliisi kasvõ häitsmit vai lehti om koetu kindihe, et seo kirä läbi saasi kinda kandja hindäle jõudu ja väke ammuta. Rüälill om üts sääne kasv, minkal om häste illos häitsmekujo ja seo kasv käü kokko leevävilä rüäga.

    Saadavus: Laos

  5. 15,00 €
    Võromaal om kutsutu kõiki koetuid seere-ja valavarje sukas. Omma pika seerega villadse suka, mille vana nimi om kapuda, a prõllatsõl aol tuud sõnna Võromaal inämbüste ei pruugita. Lühkü seerega sukka kutsuti tallakõnõ vai tallukõnõ. A no om kiil niipallo muutunu, et tundas tan iks vahtsõmba nime perrä sokki ja põlvikut kah. Põlvikut nimmatas põlvsukas vai põlvõsukas – nii om kokko pantu vana ja vahtsõnõ sõna. Suka saava kimmämbä ja muidoki ka ilosamba, ku näid koetas kate vai eski mitma langaga. Käsitsi kudaden võtt mitma langaga kirja kudamine hulk inämb aigu ku üte langaga kudamine. A no massina vasta muidoki ei saa – tuuga lätt iks ruttu ja asi valmis. Sändse sukapaari kudamisel om üte värvi mitund tooni pruugitu. Egä inemine näge värve tsipa esimuudu ja ka nimmas näid kuis tä just är tund. Tuuperäst om ka värve eri toonel pallo nimesid. Rõõsa-lilla suka man või pääle mustjadsõ põhjavärvi üles lukõ viil neli eri värvi: roosanõ (vai heleverrev), siniverrev, pihlõnõ, valsskõllakas. A neo nime võiva olla ka hoobis tõiste nättü. Sukaseere veeren om kiri, midä kutsutas maaskalehe-kiri, a ku tuu om peenelt koetu ja verevadsõ langaga, sõs näge tä vällä hoobis ku maratsäük. Ja sõs tä tuu nime sändse saagi.

    Saadavus: Laos

  6. 15,00 €
    Võromaal om kutsutu kõiki koetuid seere-ja valavarje sukas. Omma pika seerega villadse suka, mille vana nimi om kapuda, a prõllatsõl aol tuud sõnna Võromaal inämbüste ei pruugita. Lühkü seerega sukka kutsuti tallakõnõ vai tallukõnõ. A no om kiil niipallo muutunu, et tundas tan iks vahtsõmba nime perrä sokki ja põlvikut kah. Põlvikut nimmatas põlvsukas vai põlvõsukas – nii om kokko pantu vana ja vahtsõnõ sõna. Suka saava kimmämbä ja muidoki ka ilosamba, ku näid koetas kate vai eski mitma langaga. Käsitsi kudaden võtt mitma langaga kirja kudamine hulk inämb aigu ku üte langaga kudamine. A no massina vasta muidoki ei saa – tuuga lätt iks ruttu ja asi valmis. Sändse sukapaari kudamisel om üte värvi mitund tooni pruugitu. Egä inemine näge värve tsipa esimuudu ja ka nimmas näid kuis tä just är tund. Tuuperäst om ka värve eri toonel pallo nimesid. Rõõsa-lilla suka man või pääle mustjadsõ põhjavärvi üles lukõ viil neli eri värvi: roosanõ (vai heleverrev), siniverrev, pihlõnõ, valsskõllakas. A neo nime võiva olla ka hoobis tõiste nättü. Sukaseere veeren om kiri, midä kutsutas maaskalehe-kiri, a ku tuu om peenelt koetu ja verevadsõ langaga, sõs näge tä vällä hoobis ku maratsäük. Ja sõs tä tuu nime sändse saagi.

    Saadavus: Laos

  7. 15,00 €
    Võromaal om kutsutu kõiki koetuid seere-ja valavarje sukas. Omma pika seerega villadse suka, mille vana nimi om kapuda, a prõllatsõl aol tuud sõnna Võromaal inämbüste ei pruugita. Lühkü seerega sukka kutsuti tallakõnõ vai tallukõnõ. A no om kiil niipallo muutunu, et tundas tan iks vahtsõmba nime perrä sokki ja põlvikut kah. Põlvikut nimmatas põlvsukas vai põlvõsukas – nii om kokko pantu vana ja vahtsõnõ sõna. Suka saava kimmämbä ja muidoki ka ilosamba, ku näid koetas kate vai eski mitma langaga. Käsitsi kudaden võtt mitma langaga kirja kudamine hulk inämb aigu ku üte langaga kudamine. A no massina vasta muidoki ei saa – tuuga lätt iks ruttu ja asi valmis.

    Saadavus: Laos

  8. 16,00 €
    Viklikide kirjuga suka om Võromaal jo õigõ vana muud. Kanepi kihlkunnast kogotu vana-aoliste jutte perrä tulõ vällä, et viklik oll vanaste egäl sukal, ütski es olõ ilma. Ja noid sukamustrit olle ka nii pallo, ku kiä mõistsõ viil vällä kuta. Küll tuud langa käänti varrastõ pääl ütsilde ja tõisilde. Valgõ ja piinümbast langast koet sukk oll pidolidsemb, sändse panti jalga kerikohe vai küllä minnen.

    Saadavus: Laos

  9. 16,00 €
    Viklikide kirjuga suka om Võromaal jo õigõ vana muud. Kanepi kihlkunnast kogotu vana-aoliste jutte perrä tulõ vällä, et viklik oll vanaste egäl sukal, ütski es olõ ilma. Ja noid sukamustrit olle ka nii pallo, ku kiä mõistsõ viil vällä kuta. Küll tuud langa käänti varrastõ pääl ütsilde ja tõisilde. Valgõ ja piinümbast langast koet sukk oll pidolidsemb, sändse panti jalga kerikohe vai küllä minnen.

    Saadavus: Laos