Shopping Cart

0 item €0.00

My Cart -

0 item
Categories menu

ACCORDION

The Teppo bellows is a Võro instrument and the sounds as well as musicians are highly expected in all family and public parties held in Võromaa.

It has been named after its creator, August Teppo from the Loosu village in the Põlva municipality of Vana Võromaa. Teppo bellows are known by their specific timbre, beautiful appearance and long durability. The master made a few hundred instruments and around 30 of them still exist. At the present time, accordions are manufactured in Vana-Võromaa by following his examples. Heino Tartes is probably the best-known instrument maker.

 

 Accordions are made by hand. It takes several months or up to half a year to make an instrument as every piece needs sophisticated and precise work. Each instrument is unique in both sound and appearance. The bellow is decorated with copper or brass ornaments specific to each individual master. 

Härmoon, korts, lõõtsapill, jõrga – kuis kongi Võromaa nukan seod pilli kutsutas – om pill, mille mäng opitas selges kullõmise perrä. Kinkal pillimängu pääle andi om, tuu saa kaemise ja kullõmise päält perrä mängen pilli selges. Lõõtsa sisen om sääne mäng, et ütesama klahvi alt tulõ kattõmuudu hellü – lõõtsa valla tõmmaten üts, a kokkolitsõn tõnõ. Üttesama pillilugu või mängi mitund muudu ja egäl pillimehel omgi uma mängmise muud. Mõni lõõtsamiis võtt oppen tõse pillimehe päält ka mängustiili üle, a harjotamise käigin või vällä tulla ka peris ummamuudu mäng. Teppo lõõtsal om sääne kõla, et tuu pand vere kiimä ja jala kopsma – tuuperäst vast rahvalõ võromaa lõõtsapill miildüski.

Teppo lõõtsast saat kõge inämb teedä Teppo lõõtsatalo muuseumin lootsatalu.ee , mis om pillimeistre kodotalon Loosu külän.

Kae Teppo lõõtsa ja pillimeistre kotsile teedüst manu Eesti vaimse kultuuripärandi nimistüst: http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

  1. €0.00

    Härmoon, korts, lõõtsapill, jõrga – kuis kongi Võromaa nukan seod pilli kutsutas – om pill, mille mäng opitas selges kullõmise perrä. Kinkal pillimängu pääle andi om, tuu saa kaemise ja kullõmise päält perrä mängen pilli selges. Lõõtsa sisen om sääne mäng, et ütesama klahvi alt tulõ kattõmuudu hellü – lõõtsa valla tõmmaten üts, a kokkolitsõn tõnõ. Üttesama pillilugu või mängi mitund muudu ja egäl pillimehel omgi uma mängmise muud. Mõni lõõtsamiis võtt oppen tõse pillimehe päält ka mängustiili üle, a harjotamise käigin või vällä tulla ka peris ummamuudu mäng. Teppo lõõtsal om sääne kõla, et tuu pand vere kiimä ja jala kopsma – tuuperäst vast rahvalõ võromaa lõõtsapill miildüski. Tulõ lõõtsamängu kullõma Võro Folkloorifestivalile vai Põlva Harmoonika festivalile. Teppo lõõtsast saat kõge inämb teedä Teppo lõõtsatalo muuseumin  lootsatalu.ee , mis om pillimeistre kodotalon Loosu külän.

     

    Kae Teppo lõõtsa ja pillimeistre kotsile teedüst manu Eesti vaimse kultuuripärandi nimistüst: http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu         

     

    Availability: Special order