Olõ peri Läänemaalt, säält kandist, midä teedäs Lihula ninnikirju perrä. Prõlla elä Võromaal, tii hindäle selges seo maanuka käsitüü näko ja kirju.
Käsitüü oll mullõ miiltmüüdä jo latsõst pääle – kudasi, heegeldi, umbli ni kiroti. Gümnaasiumin õpmise aigu tull huvi inämb perimüsest teedä saija – uuri vanarahva kombit, esi maanukkõ käsitüüd. Tei ka esi hindäle Lihula rahvarõiva.
Ao joosul olõ tarkuisi manu opnu ja iks miildüs mullõ kõgesugumanõ käsitüü. Olõ tennü tõisilegi mõnt oppust, näütes opanu pakkõga trükmist ja pailu pletmist. Koolioppaja ammõdin püvvä ka latsin härgütä huvvi perimüstarkuisi vasta.