Ostukorv

0 item 0,00 €

My Cart -

0 item
Categories menu

Tere tulemast Vana-Võromaa e-poodi

...vaatama ja ostma ummamuudu asju – asju, milles on võro vaim.    

 

Kirev ja mitmekesine - nõnda nagu elu Võromaal - on ka võrokeste poe kaubavalik.
Vana-Võromaa käsitöömeistrite tehtud tarbe- ja iluasjades on koos nii Võromaa loodust kui mustreid, võrokese mõtteviisi ja kuraasi, alalhoidlikkust ning praktilisust.
Elamises vajalikes igapäevastes asjades on arhailist hõngu kõrvuti nutikalt lihtsa lahendusega, põline oskus ja teadmine saab kokku tänaste soovidega.

Paljud käsitööna tehtud ummamuudu kaubad on ainulaadsed, sest tarbeasi tehakse konkreetsele kasutajale mõeldes. Üsna mitmete esemete puhul on e-poes väljas kauba näidis, aga omale taolise eseme hankimiseks tuleb meistrile oma soovidest teada anda ning kauplema hakata. Esimese e-tutvuse meistriga saad sõlmida juba siin poes.

Võro veri ei värise, paklanõ hamõ ei kärise!

  1. 0,00 €
    Saarepuust, üräski-kirjatu varn. Passis häste sanna rõivide ja rätte riputamise jaos. Man kruvi´ sainapanekis. Säänest sorti varna saat telli. Pikemb varn mass umbõs 50 eurut, väikumba varna vai vagja omma odavamba.

    Saadavus: Toode on tellitav

  2. 0,00 €
    Võromaa rahvarõiva saat laskõ asjatundjal käsitüümeistrel hindäle ummõlda. Naasõ rõivis om linanõ õla-ja käüsekirjuga hamõ, joonligane villane undruk (vai prunts), põll, kirjatu vüü, pihtsärk vai kamps, suka, päälinik vai tanu, mõnõl puul viil õlasall. Hammõ kinnituses om väiku sõlg, ehtes päälisrõivide pääl suur sõlg. Päälisrõivis om suursärk, suurrätt. Talvõl om vajja kindit. Mehe rõiva omma linanõ hamõ, hammõ manu käü kitsamb vüü ja kinnituses sõlg, linadse vai villadse pöksi, suka, pihtsärk vai vatt. Päälisrõivis om suursärk ja sinnä pääle lagja juunligane vüü, paar kindit külmä ilma jaos. Päähä käü küpär. Kae Võromaa rahvarõivide kotsile täpsembat seletüst ja pilte http://wi.ee/muuseumid/rahvariided/

    Saadavus: Toode on tellitav

  3. 0,00 €
    Säänest muudu sõrmussid kandsõva mehe muistidsel aol, sõrmussõ olli sõs kas ravvast vai pronksist. Tuudaigu olli ehteasju kandmise man arvada hoobis tõse kombõ ja tõespidamise ku nüüdidsel aol. Ehtide ja sääl pääl olõvide märkega näüdäti, kiä sa sääne olõt, mis rahva vai hõimu mant, ku tähtsä nõna oldas. Kimmähe olli ehtil ja näide kirjul väelidse tähendüse. Prõllatsel aol lätt miihil sõrmusse kandmise kombin tuu vana tava iks kuigivõrd edesi – lastas tetä ja kandas sändsit sõrmussit, miä näütäse kimmähe seltskunda vai sõpruskunda kuulumist. Ja usutas ka sõrmussel väke olõvat.

    Saadavus: Toode on tellitav

  4. 0,00 €

    Saadavus: Toode on tellitav

  5. 0,00 €
    Üräski jüretü mõtsakuivast puust tettü lamp om kõrraga nii ilmadu moodsa ku ka kodone – sääne passis häste inemise elämiste ku tüüpaika, olkõ sõs liinan vai maapaigan. Vanast oll mõtsarahvide elämisten suurembjago eloasjust tettügi puust. Prõllatsel plastmassi ja läükvä metalli aol avitas puust asi hoita köüdüst inemise ja luuduse vaihel. Lambi võit üles säädi nii piinüde salongi, kunturihe, hotelli, müügipaika. Lavvalampe põhja all om pehmekene rõivas, et lauda är es kraabatanu. Valgust and 20-120 kraadise valgusvihu nukaga LED pirne (sokkel standard GU-10, GZ-10). Valida saa kas lämmämba vai külmembä valguse (2700- 4500 kelvinit). Egäl lambil om uma nummõr ja man tegemise aastak.

    Saadavus: Toode on tellitav

  6. 0,00 €
    Suursärk om villanõ pidolinõ päälisrõivas, midä saa kanda aasta läbi. Suursärk om kõgõ päälmine rõivas – suvõl suvitsõ rõiva pääl, talvõl eski kaska pääl. Timäga saa olla nii tarõn ku välän. Suursärk passis rahvarõiva mano, a om ka hindäette moodurõivas. Seod rõivast võiva kanda nii mehe ku naasõ. Suursärk om pidorõivas ja taa passis sälgä panda, ku läät pitto, laatu, kerikohe, tiatrihe, tähtsäle kuunistmisõlõ, vastavõtulõ vai niisama küllä. Niisamatõ om ütlemälda uhkõ küläliisi vasta võtta umakandi rõivin. Ku tahat vällä näüdädä, et olõt võrokõnõ, sis panõ inne välläminekit suursärk pääle!

    Saadavus: Toode on tellitav

  7. 0,00 €

    Kunstnigu tsehkendet pildiga annom om ainumane umasugune kõgen ilman. Taldrikuga saat üten võro vaimu ja kotuseväke, midä ammutat hindä sisse egä kõrd ku seo taldregu päält süüt ja eski sõs ku seolõ õnnõ pääle kaet. Kunstnigu käest saat ka telli miiltmüüdä pildi, sõnomi vai värmega anoma - olkõ sõs hindäle vai tõsele kingis. Anomide ilostamises om pruugit portselani jaos mõtõlt kõvva kuuma kannatavit värme, miä jääse ilosa ja püsüse häste pääl. Värm om kinnitet palotusahun 800 kraadi kuuma käen.

     

     

    Hinda tulõ kaubõlda tegejaga.

    Saadavus: Toode on tellitav

  8. 0,00 €

    Härmoon, korts, lõõtsapill, jõrga – kuis kongi Võromaa nukan seod pilli kutsutas – om pill, mille mäng opitas selges kullõmise perrä. Kinkal pillimängu pääle andi om, tuu saa kaemise ja kullõmise päält perrä mängen pilli selges. Lõõtsa sisen om sääne mäng, et ütesama klahvi alt tulõ kattõmuudu hellü – lõõtsa valla tõmmaten üts, a kokkolitsõn tõnõ. Üttesama pillilugu või mängi mitund muudu ja egäl pillimehel omgi uma mängmise muud. Mõni lõõtsamiis võtt oppen tõse pillimehe päält ka mängustiili üle, a harjotamise käigin või vällä tulla ka peris ummamuudu mäng. Teppo lõõtsal om sääne kõla, et tuu pand vere kiimä ja jala kopsma – tuuperäst vast rahvalõ võromaa lõõtsapill miildüski. Tulõ lõõtsamängu kullõma Võro Folkloorifestivalile vai Põlva Harmoonika festivalile. Teppo lõõtsast saat kõge inämb teedä Teppo lõõtsatalo muuseumin  lootsatalu.ee , mis om pillimeistre kodotalon Loosu külän.

     

    Kae Teppo lõõtsa ja pillimeistre kotsile teedüst manu Eesti vaimse kultuuripärandi nimistüst: http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu         

     

    Saadavus: Toode on tellitav

  9. 0,00 €
    Väikule latsõlõ villanõ kleidikene om mi maa jahelige vai külmi ilmuga üts egäte asjaette rõivatükk. Küländ sakeste omma maakotusen tarõ vai pidosaali jahedamba ku oldas liina-elämisen harinu. Ja ega liinan keskkütte-majaden või iks kah villast rõivast vajja minna – ku kavvõst-kütmise värk om kinni käänetü, a kevväi vai suvi trehvase viluda olõma.

    Saadavus: Toode on tellitav

  10. 0,00 €
    Villanõ lühkü käüsega kleidi mooduga rõivas om koetu võrokõsõ meele perrä – lämmi hall, mille kaalamulku ja alaviirt kaitsva katsakandust kokkoköüdet kirätsõõri. Katsakiri om võrokõsõ jaos uma ja hää märk, seo kirämärk om ka võrokõisi lipu pääl. Rõivatükk om niipallo moodsa, et seod piäsi noorõ tütärlatsõ tahtma hindäle sälga panda. Muidoki hoit läbivillanõ rõõvas häste lämmind.

    Saadavus: Toode on tellitav

  11. 0,00 €
    Aigaolt om inemisel iks vajja lämmäid rõivit ja sändse koetu villadsõ pöksi ommaki hää jalga panda ku välän om armõdu külm ilm. Tävveste müüdäpäsemalda rõivas om seo latsi jaos, kedä sõidutadas kelgu pääl pikkä maad. Vai sõs täüsinemisele, kiä piät välän külmä käen pikkä aigu olõma. Villadsõ pöksi käävä muido tõisile pöksele pääle – peris palla iho vasta olõ-i hää panda, hellik kere olõ-i tuuga harinu.

    Saadavus: Toode on tellitav

  12. 0,00 €
    Võromaal om rõivil nime tõistmuudu ku mujjal Eestin, nii om ka „soki“ nimes tan hoobis sukk. Lühkü seerega sukka kutsuti vanõmbal aol tallakõnõ vai tallukõnõ. Suka koeti vanast tan kandin inämbüste üte langaga – sõs läts suka kudamine ruttu ja sukkõ iks kulusi kah. Katõ langaga koetu sukk om muidoki kimmämb – pedä pikembalt vasta ja ku suka pääl om värviline kiri, tege tuu suka rõõmsambas. Seo suka kiräs om silmäga katsakiri, midä om koetu ka kinnaste kiräs. Sääne katsakiri om teedä Urvastõ kihlkunna kinda päält.

    Saadavus: Toode on tellitav

  13. 0,00 €
    Võromaal om rõivil nime tõistmuudu ku mujjal Eestin, nii om ka „soki“ nimes tan hoobis sukk. Lühkü seerega sukka kutsuti vanõmbal aol tallakõnõ vai tallukõnõ. Suka koeti vanast tan kandin inämbüste üte langaga – sõs läts suka kudamine ruttu ja sukkõ iks kulusi kah. Katõ langaga koetu sukk om muidoki kimmämb – pedä pikembalt vasta. Tan sukkõl omma põhivärvi must, hahk ja valgõ. Neo omma värvi, midä innembi saadi eri värvi villa segi kraasen ja sääneste värvega koeti ka mustreid. Musta lamba vill oll vanaste küländ haruldane, selle et musti lambit Võromaa talude lambakarjun väegä veidü oll. Sükävmust lang oll piä sama kallis ku verrev ja näid mõlembit pruugi õnnõ jaoperäst. Verevägä tetti veerekirju, musta koeti kirjule sisse. Päämises värvis oll lambavalgõ ja tuu võisõ olla uma toone poolõst väegä mitmasugumanõ puhasvalgõst kooni vahakasvalgõni.

    Saadavus: Toode on tellitav

  14. 0,00 €
    Telli vai osta õkva Ritico e-poodist? Prõllatsel aol kantas tsuugõ päämiselt sõs ku sälän omma pidolidse rahvarõiva. Tsuug käü kapluga seere ümbre kinni ja tä piät kimmält jalan püsümä nii kõndmise ku tandsmise pääl. Võiolla et edimese kõrraga püsü-ei tsuvva jalan – sõs tulõ niikauga pruuvi köütä ku nõksu kätte saat. Tsuvva olli vanastõ maainemise päämine jalavari inne ku kängä ja saapa pruukmiste võeti. Tsuugõga minti kotost vällä käigi pääle, a näid kanti ka koton. Tsuugõ tegemine oll iks rohkõmb miihi tüü. Tsuvva tetti eläjänahast – päämiselt lehmä vai pullinahast, a kõlvas ka põdra nahk. Tsuvvanahku pargiti lepä-, pai- ja kuusõkoorõ leotusõn. Pargitu nahk pedäsi kavvõmb vasta ja oll ka jalan pitä hää. Parkmada nahast tsuugõl tükkevä lämmäl aol sõõrma mant mädänemä. Täämbäsel pääväl tuu Ritico äri umalõ pargitu tsuvvanahka Itaaliast.

    Saadavus: Toode on tellitav

  15. 0,00 €
    Prõllatsel aol kantas tsuugõ päämiselt sõs ku sälän omma pidolidse rahvarõiva. Tsuug käü kapluga seere ümbre kinni ja tä piät kimmält jalan püsümä nii kõndmise ku tandsmise pääl. Võiolla et edimese kõrraga püsü-ei tsuvva jalan – sõs tulõ niikauga pruuvi köütä ku nõksu kätte saat. Tsuvva olli vanastõ maainemise päämine jalavari inne ku kängä ja saapa pruukmiste võeti. Tsuugõga minti kotost vällä käigi pääle, a näid kanti ka koton. Tsuugõ tegemine oll iks rohkõmb miihi tüü. Tsuvva tetti eläjänahast – päämiselt lehmä vai pullinahast, a kõlvas ka põdra nahk. Tsuvvanahku pargiti lepä-, pai- ja kuusõkoorõ leotusõn. Pargitu nahk pedäsi kavvõmb vasta ja oll ka jalan pitä hää. Parkmada nahast tsuugõl tükkevä lämmäl aol sõõrma mant mädänemä. Täämbäsel pääväl tuu Ritico äri umalõ pargitu tsuvvanahka Itaaliast.

    Saadavus: Toode on tellitav

  16. 0,00 €
    Raamatuhe saat üle märki hää mekiga sööke tegemise juhatuisi, näütes võromaise kardokatambi vai suurmapudru vai kurõmarja sahvti retsepti, et neo meelest är es lännü.

    Saadavus: Toode on tellitav

  17. 0,00 €
    Savist tettü väiku pruuni juhti taldreku, mille pääl omma esisugutse kujotise luudusõst.

    Saadavus: Toode on tellitav

  18. 0,00 €
    Savist tettü taldrek, mille pääl om rõngasristi pilt.

    Saadavus: Toode on tellitav

  19. 0,00 €

    Saadavus: Toode on tellitav

  20. 0,00 €
    Võro- ja eestikeeline sainakallendri võinu olla sainu pääl üle Vana-Võromaa nii tüükotusten, koolen-latsiaidun ku ka võrokõisi kododen. Võromaal lätt aig jo kah võro muudu, olku sõs sääne kallendri kõikaig silmä all. Katskeeline sainakallendri om asjalik kingitüs nii ummilõ ku sõprulõ, et Võromaa olnu kõikaig nii silmin ku süämen.

    Saadavus: Toode on tellitav

  21. 0,00 €
    Peeli pääl koetü vinüväst vagivahtsõ rõiva ribadest vaip on hää ja lämmi nii maakodo ku liinakortina põrmandu pääle.

    Saadavus: Toode on tellitav

  22. 1,00 €
    Ku mõistat esi võro kiilt vai tahat, et sinoga võro keelen kõneldanu, panõ rõnda märk KÕNÕLÕ VÕRO KIILT ! Seo märk om ka hää väiku kingitüs uma võrokõsõst sõbralõ.

    Saadavus: Laos

  23. 1,00 €
    Ku tunnet, et Võromaa om sul süämen, panõ rõnda märk SÜÄMEN VÕROMAA! Seo märk om ka hää väiku kingitüs ummilõ võrokõisist sõprulõ.

    Saadavus: Laos

  24. 1,00 €
    Ku tunnet, et Võromaa om sul süämen, panõ rõnda märk SÜÄMEN VÕROMAA! Seo märk om ka hää väiku kingitüs ummilõ võrokõisist sõprulõ.

    Saadavus: Laos

  25. 1,00 €
    Ku tunnet, et elo ja olõmine vanal Võromaal and väke ja kuraasi, sõs kanna sändse sõnomiga märki kah!

    Saadavus: Laos

  26. 1,00 €
    Võromaa või mõnikõrd ja mõnõn kandin tävveste likõ olla, a inglüsekeelidse inemise jaos om seo sõnnõm, et Võromaa om üts armsa ja miildüvä kotus. Sääne märk om hää mälestüs Võromaa-käigist.

    Saadavus: Laos

  27. 1,70 €
    Kõik omma kuuldnu lugulaulu Haanimehest, kiä käve Võro liinast püksünöpse ostman. Püksünöpse, just sändsit, nigu Haanimiis otse, saa ka täämbä Võrolt osta! Nöpsi omma tettü savist, võõbaga ja korgõ kuuma käen palodedü. Nöpse saat sällärõivide man pruuki, a võit ka ehtes panda ja kanda. Nöpsimulk olku vähämbalt toll ja veerand.

    Saadavus: Laos