Ostukorv

0 item 0,00 €

My Cart -

0 item
Categories menu

Pruudile

Võromaa pulmakommetes on tänaseni tuntud pruudi tanutamise komme. Pulmapeo käigus, enamasti hilisõhtul pannakse pruudile peaehte asemele pähe tanu ja seotakse ette põll märgiks, et pruudist on saanud abielunaine.
Võromaa vannu pulmakombide perrä loetas pruut naasõs (noorikus) mitte laalatusõst, a tanutamisest. Tanutamise kotsile üteldäs ka „pääväse päätämine“ vai „roosikrandsi maaha' mängimine“. Tanu oll abielunaasõ tundemärk, tanu pidi olema pääl kõikaig hummugu ülestulõkist õdagu sängüminekini. Niisamate pidi põll iin olõma. Vanaaolidsi pulmi peeti kolm päivä. Edimene pulmapäiv peeti pruudi puul, tõne ja kolmas päiv oll peigmehe puul. Edimesel pääväl peeti pulmi pruudi puul, sõs oll pruudil viil pärg pään ja valgõ rätt üle pää. Pruudi pärg vai kruun oll mirdist. Õdagu vai üüsä inne peigmehe kodo minekit panti pruudile tanu pähä. Tanutaja oll peigmehe imä ja timäle visadi paar pikki valgit sukkõ ola pääle. Tanu pähäpandmisõ man lauldi kah. Üts laul alost niiviisi: Kas om mini meeleline, pojanaane naaruline? Kas om tukõv tuurile, kas om paras pangele? Pruudi pärg panti päähä peigmehe sõsaralõ vai ku neiost sõsart es olõ, sõs mõnõlõ lähämbäle neiost sugulasõlõ. Seo jutt om peri Rõugõ kihlkunnast. Kombõ võidsõ eri küläden ja suguvõsaden tsipa esisugumadsõ olla.