Ostukorv

0 item 0,00 €

My Cart -

0 item
Categories menu

Vilve Oja

Vilve Oja

Olen põline võroke, sündinud „kuldsetel kuuekümnendatel“, õppinud maastikuehitust ja töötanud pikka aega panganduses.

Mu elus on olnud aeg, kus oli alati kiire: lapsed, töö ja muud tegemised, kus käsitööle jäi aega napiks, kuid peas kummitas vanaema voodi, mille teki allservast paistis välja ilus valge ja hästi lai voodilina pits. Kuigi ma vanaema kunagi heegeldamas ei näinud, on just see nähtud pits mind viinud käsitöö juurde.

Mäletan oma esimest koolis kohustuslikult kuduma pidanud kirjalist kindapaari – läbi häda läksid need kindad kätte, sest sealt kust algasid näpud, oli kinnas ikka väga kokku tõmmanud.

 

 

Olen olnud iseõppija kuni hetkeni mil tundsin, et nüüd on aeg korrastada oma teadmisi rahvuslikku käsitööd õppides.

Minu eriline kirg on kangakudumine, kus lisaks ise tegemisele jagan oma teadmisi ka teistele.

Meelsasti värvin taimedega lõngu, koon, heegeldan, tikin ning hoian teistele jagades meeles eelmiste põlvkondade oskusi ja traditsioone.

Olen õnnelik nähes inimesi, kes hindavad käsitöö võlu ja tunnen siirast vaimustust oma kätega tehtud töödest.

 

e-mail: vilve.oja@gmail.com

tel. +372 554 1999

Olõ põline võrokas ja sündünü „kullatsil kuvvõkümneil“, opnu maastikuehitüst ja tüül olnu pikkä aigu pangandusõn.

Mu elon om olnu aig kon oll alailma kipõ: latsõ, tüü ja muu tegemise ja käsitüüle jäi aigu vähäs. A silmi ette tull kõikaig vanaimä säng, mille teki allveerest paistu vällä illos valgõ ja häste lagja sängülina pits. Kuigi ma vannaimmä kunagi heegeldämän es näe, om just tuu pits veenü minno käsitüü mano.

Mäletä umma edimäst koolin kudama pidänü kirikinnast – läbi hädä lätsivä nu kinda kätte selle, et säält kost alassiva sõrmõ, oll kinnas iks armõdu kitsas lännü.

 

Olõ olnu esioppja kuni tundsõ, et nüüt om aig ummi tiidmisi kõrra perrä säädi ja oppi rahvuslikku käsitüüd.

Esieränis köüt minno kangakudamine ja seon asjan jaka ma ummi tiidmisi ka tõisile.

Miildüs viil hainuga langu värvi, kudada, heegeldä, vällä ummõlda ja hoia iks tõistõlõ jagadõn meelen mi imä-immi mõistmisi ja kombit.

Olõ rõõmsa ku näe inemiisi, kes mõistva hinnada käsitüüd ja tunnõ tõtõst häädmiilt uma kässiga tettü tüüst.