Ostukorv

0 item 0,00 €

My Cart -

0 item
Categories menu

Võrokeste lipp

Võrokeste lipp on kuusemetsavärvi tausta ja valge kaheksakannaga selle keskel, mis sümboliseerib Vana-Võromaa kaheksat kihelkonda. Võrokeste lipp on üks võrokeste sümboleid. Võrokesed valisid omale lipu 2013. aasta alguses rahvahääletusega, sellele eelnes lipukavandite konkurss. Enne lipu sisseõnnistamist Uma Pido päeval 1. juunil 2013 tutvustas tuntud võroke Contra värskeltvalitud lippu Vana-Võromaa rahvale. Contra jooksis lipuga läbi kaheksa ajaloolist Vana-Võrumaa kihelkonda, kokku 340 kilomeetrit. Võrokeste lipp heisatakse muidugi tähtsamate sündmuste puhul, aga lipp võib mastis lehvida ka iga päev, näitamaks, et võrokõnõ olla om uhkõ ja hää.

 

 

Lipu märke ja värme tähendüse Võrokõisi lipu pääl om valgõ katsakiri (katsaharo, katsakand) tummõrohilidsõ põha pääl. Katsatkirja om nätä rahvarõividõ pääl, kindakirju ja vüükirju seen ja muial. Katsakiri kaits kura iist, tuu õnnõ ja taal om pallo tõisi häid tähendüisi. Vahtsõl aol om taa kujonu kavvõmbidõ soomõ-ugri rahvidõ märgis, miä avitas hõimlast är tunda. Katsakirä katõssa nukka tähendäse Vana Võromaa katsat kihlkunda: Urvastõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, Vahtsõliina, Rõugõ, Hargla, Karula. Egäüts om uma näoga, a üts Vana Võromaa saa näist kokko. Rohilinõ värm tähendäs Vana Võromaa rohilist mõtsa ja võrokõisi luudusõga ütenkuun elämist. Valgõ värm tähendäs võrokõsõ puhast ja ausat henge. Valgõ om ka rahvarõiva hammõ värm. Nii nigu piät vaiva nägemä valõva hammõ puhtan hoitmisõga, nii piät võrokõnõ vaiva nägemä ka uma keele ja kultuuri hoitmisõga.

 

Võrokõisi lipu mõõdi omma säändse sama nigu Eesti lipul – külgi suhe 7:11 ja normaalsuurus 105x165 cm.